lapse unehäired

…oota kohe…kohe…ma mängin veel ära, üks kord veel…mul on ju kõik pooleli…ma tahan süüa...ei mitte leiba, vaid juustu, paljalt juustu…las tuli põleb, ausalt, see ei sega mind…ma näen muidu jälle seda hirmsat und…mul on nii palav, ma ei taha siin magada…ei taha!!!…jalad sügelevad, siin on vastik…ma tulen teie juurde, korraks ainult…miks ei või…ma ei taha magada…

Minu teekond

Kahtlustad lapsel unehäiret?

Kahtlustad oma lapsel mõnd unehäiret või tahad veenduda, et kodune unerutiin on lapsele sobiv ning tagab arenguks vajaliku puhkuse?

Helista meile

Meie registratuur esitab teile mõned lihtsad küsimused ja aitab leida aja sobivaima spetsialisti vastuvõtule: Tallinn 677 7300 Tartu 740 1755

Unenõustaja

Unenõustaja aitab vanemal analüüsida ja parandada lapse unerutiini. Vajadusel on toeks uue unerütmi loomisel ja juurutamisel.

Arsti vastuvõtt

Arst määrab vajalikud uuringud ja ravi, vajadusel suunab ta Teid teiste spetsialistide juurde.

Uuringud

Uuringuid on mitmeid. Probleemi ulatuse ja põhjuste väljaselgitamiseks määrab arst sümptomitest lähtuvalt vajalikud uuringud.

Ravivõimalused

Laste unehäiretest vabanemiseks ja heade ravitulemuste saavutamiseks on vajalik keskuse ja lapsevanema vaheline usaldus ning hea koostöö.

Kahtlustad lapsel unehäiret?

Helista meile

Unenõustaja

Arsti vastuvõtt

Uuringud

Ravivõimalused

Lapse uni vajab tähelepanu

Sarnaselt täiskasvanutele esineb ka lastel mitmesuguseid unehäireid. Sageli esineb lastel unerütmihäireid, mis on põhjustatud sellest, et nende magamamineku kellaaeg ei ole paigas. Lisaks paljudele teistele aspektidele põhjustab laste liikuv päevane graafik ka stressi ja toob omakorda kaasa unehäireid. Seega ei ole laste tervisele hea liikuv päevane graafik, mille puhul laste päevased tegevused kulgevad omasoodu ning kindlaid söögi- ja lõunauinaku aegu ei ole paika pandud. Koolieelikute jaoks eriti oluline on õhtune maharahunemine on – une-eelne ringijooksmine ja müramine ei lase kehal ega meelel rahuneda ning uneks valmistuda.

Nii, nagu muud valdkonnad, on ka unehäired vägagi mõjutatud kaasaegsetest tehnoloogilistest lahendustest. Teismeliste unerütmile mõjub laastavalt nutiseadmete piiritu kasutamine. Uuringute järgi uinub suurem osa inimestest nii, et nende nutiseade on kas voodis kaasas või vähemalt käeulatuses. Seejuures tekkiv kiusatus veelkord sotsiaalmeediat kontrollida on loogiline. Seetõttu lüheneb teismeliste laste uneaeg sotsiaalvõrgustikes tegutsemise tõttu oluliselt ja see koguaeg ühenduses olemine ei lase õhtul hästi magama jäämiseks piisavalt rahuneda.

Nii nagu täiskasvanutel, esineb ka lastel sageli norskamist. Sellega võivad kaasneda raskendatud hingamine, nohisemine, hingamispausid või õhu ahmimine. Lastel võib esineda ka ebamugavustunnet, rahutust jalgades või kätes. Neid tundeid kirjeldavad lapsed näiteks kui sipelgate jooksmist, kruvi keeramise tunnet või tigude roomamist mööda jalga. Kõigi nende sümptomite ilmnemisel tuleks alustada lapse unega seotud häirete uurimist.
 

Lapse unehäiretele viitavad sümptomid

Unehäiretele viitavaid sümptomeid ei pea otsima vaid öisest rahutust unest, sest sageli võivad sellele osutada ka päevaste tegevustega seotud probleemid.
 

Öised sümptomid:

  • norskamine, raske hingamine, nohisemine;
  • hingamispausid;
  • rahutu uni;
  • unes siplemine;
  • unes rääkimine;
  • unes kõndimine;
  • keha rullimine;
  • rütmilised liigutused peaga;
  • voodimärgamine.

Päevased sümptomid:

  • keskendumishäired;
  • püsimatus;
  • päevane liigne unisus;
  • tõusnud ärrituvus.

Laste erinevad unehäired

Lastel esinevate unehäirete sümptomid võivad täiskasvanute omadest erineda. Nagu eelnevalt loetletud sümptomitest selgesti näha, võivad unehäirele viidata ka päevaste tegevustega seotud sümptomid – näiteks lapse hüperaktiivne ja näiliselt väsimatu käitumine.

Lapse tervist ja arengut mõjutavale unehäirele on võimalik jälile saada lapsevanema tähelepanelikkuse ning tiheda koostööga arsti ning nõustajaga. Koostöös spetsialistidega on võimalik unehäirete raviks erinevaid meetmeid rakendada.

Lastel esineb järgmisi unehäireid:

  • lapseea käitumuslik unetus (unealguse tüüpi, piiride paneku tüüpi);
  • primaarne väikelapseea uneapnoe;
  • lapseea obstruktiivne uneapnoe;
  • kaasasündinud tsentraalse hüpoventilatsiooni sündroom;
  • uneenurees;
  • unega seotud rütmilised liigutused (pea ja keha rullimine).

Lapse unehäiretest vabanemiseks pakub spetsialist pärast patsiendi probleemi ja põhjuste väljaselgitamist valiku sobilikest ravivõimalustest. Ravi alguses tehakse vajalikud raviprotseduurid ja tutvustatakse lapsevanemale/hooldajale detailselt ravi põhimõtteid. Seejärel tuleb lapsevanemal või hooldajal vastav temaatika ise lapsele selgeks teha, selgitades analüüside ja ravi vajadust. Edaspidistel visiitidel jälgitakse ravi edenemist ning nõustatakse patsienti ja tema hooldajat võimalikes küsimustes.

Võimalikud ravivahendid

Unearst võib määrata lapse unehäirete raviks ühe järgnevatest meetoditest: